Muld peaks olema huumusrikas, parasniiske ja happeline, rodod ei talu seisvat vett. Kasvukoht peaks olema tuulevaikne ja poolvarjus. Lagedal kohal kasvavad rodod ei talu teravat varakevadist päikest, kuna sel perioodil on maa juurte piirkonna ulatuses külmunud ja juured ei saa kätte vett, et varustada sellega päikesepaistes kuivavaid suuri lehti. Sellises kohas tuleks rodopuhmaid varjutada kunstlikult varjutusriidega. Varjutamine ei ole enam oluline pärast mulla sulamist. Ka talvised külmad tuuled kuivatavad ja murravad rodode lopsakaid lehti. Tuulekaitseks sobivad muidugi ka okaspuudest hekk või salu, hooned ja tihedad piirdeaiad. Eriliselt sobiv koht oleks selline, kuhu paistab küll hommiku- ja õhtupäike, aga keskpäeval on taimed varjatud. Kui rododendron on lõpetanud oma õitsemise, murtakse närtsinud õisikud ära. Lopsakad kuivavad õisikud rikuvad kaua põõsa üldpilti, segavad uute võrsete kasvamist ja arenevad seemned kurnavad taime asjatult, kuna seemneid pole vaja saada. Talveks vajavad rodod kinnikatmist see kaitseb taimi ka kevadtalvise päikesepõletuse eest. Ühele rodole kaeva istutusauk mõõtmetega 100 x100 x 30 cm ja täida auk turbamullaga. Enne istutamist kasta kuiv turvas hoolikalt niiskeks, aeg-ajalt segades. Istutamisel peab taime juurekael jääma turbapinnaga ühele tasapinnale. Peale istutamist kasta taime vähemalt sama koguse veega kui suur on istutamise hetkel taime mullapall. Rododendroni juurestik kardab liigniiskust ja vajab palju õhku. Read More
