Täna avatud 10:00 - 18:00

Vaata asukohta

sygisväetamine

Sügisväetamise aeg on käes!

Kõik, mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid. Taimi kasvatades ja saaki koristades eemaldame mullast ühtlasi toitaineid, seega peame need laenatud toitaineid mulda tagastama. Väetamine on loomulik viis anda loodusele tagasi see, mis sealt on laenuks võetud. Väetamise käigus viiakse mulda tagasi toitained, mis saagiga eemaldati.

KEVADEL: Kevadiste soojade ilmade saabudes ärkavad taimed talveunest ja alustavad kasvu. Üsna kohe peale lume sulamist tuleks väetada puid, põõsaid ja püsikuid. Selleks lastakse murupinnal veidi kuivada ning seejärel rehitsetakse üle. Murupind väetatakse, kui murupind muutub roheliseks. Köögivilja- ja kartulimaale antakse väetised koos mullaharimisega.

SUVEL: Lisaväetist antakse köögiviljamaale peale taimede harvendamist ja pika kasvuperioodiga köögiviljadele (kapsad, kaalikad, seller, porru) veel juulikuus. Marjakultuurid ja viljapuud saavad lisaväetamisest kasu, kui viljad on moodustunud, kuid need pole veel küpsenud. Kasvuaegne väetamine tuleb ka kasuks roosidele, püsikutele, rododendronitele ja murule, kui viimane on kahvatu värvusega.

SÜGISEL: Mitmeaastased taimed hakkavad augustis valmistuma talveks. Sügisväetis peab sisaldama fosforit, kaaliumit ja mikroelemente. Parim aeg sügisväetise kasutamiseks on augusti teine pool ja septembri esimene pool, siis jõuavad taimed vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppu.

FOSFOR ja KAALIUM on olulised taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitumiseks ning järgmise aasta kasvuks ettevalmistamiseks. FOSFOR kiirendab viljade valmimist, ergutab juurestiku kasvu, tugevdab taimekudesid ja parandab talvekindlust. KAALIUM tugevdab rakuseinte ehitust, soodustab suhkrute ladestamist ning suurendab külma- ja haiguskindlust. Lisaks soodustavad FOSFOR ja KAALIUM õiealgete moodustumist, mõjutades nii järgmise aasta saagi suurust. MIKROELEMENDID (boor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink) osalevad taimede mitmesuguste eluprotsesside reguleerimises ning on taimede korrapäraseks kasvuks ja arenguks vajalikud.

VÄETAMINE:

  • Taimed omastavad toitaineid vees lahustunud kujul. Seetõttu on eriti efektiivne taimedele kasvu ajal toitaineid anda koos kastmisveega, kasutades selleks vees lahustuvaid pulbrilisi või vedelväetisi.
  • Granuleeritud väetis laota ühtlaselt laiali ning kobesta graanulid kohe mulla sisse. Hea oleks taimi pärast väetamist kasta, sest vesi viib toitained paremini juurteni.

HOIDU:

  • Soovituslike kasutusnormide ületamist. Väetamisel arvesta mullatüübi ja taimede väetisvajadusega. Pakenditel on alati kirjas, kui palju iga taimerühm väetist vajab.
  • Lämmastikuga sügisväetisest. Põhjamaades ei soovitata seda, sest suve lõpul antud lämmastik aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Erinevalt aiataimedest vajab muru väikesel hulgal lämmastikku talveks juurtesse toitainete varumisel.

Kasutatud Baltic Agro ajakirja Koduaed  artiklit „Miks on vaja taimi väetada“.

Vajalikud väetised oma aeda leiad siit!

Ilusad pakkumised