Täna avatud 10:00 - 20:00

Vaata asukohta

Roosid ja kibuvitsad

Rooside istutamine

Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline, lõuna-edela suunal avatud kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks 0,5m sügavune süvend, eraldatakse see pinnasest geotekstiiliga ja täidetakse rammusa kompostmullaga. Roosid on tundlikud mulla kurnatuse suhtes – selleks, et väljaläinud roosi asemele istutada uut, tuleb muld 40cm sügavuselt vana põõsa kohalt välja vahetada. Vana rosaariumi kohale uue rajamist ei soovitata enne 4 aasta möödumist.

Rooside parim istutamise aeg on mai alguses või septembris. Pookekoht vajutatakse 4-8cm sügavusele mulla sisse.
Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa seesolevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Õigele sügavusele istutatud roos annab vähem ka metsikuid külgvõrseid.

Omajuursed roosid istutatakse paar sentimeetrit sügavamale, kui nad olid kilekonteineris või plastpotis.

Tüviroosid istutatakse maha ca 45º nurga all, et taime talvel maadligi painutades oleks tüve murdumise oht väiksem. Tüviroosile pannakse tugi,mis ulatub pookekohast 15-25cm võrra kõrgemale, et oleks vajadusel võimalik toestada ka õite all lookas olevaid oksi. Tugi aitab kalde all istutatud tüve ülemise osa sirgeks painutada ja roosipõõsas kasvab näiliselt otse.

Rooside lõikamine

Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat (nt `Flammentanz`).

Rooside lõikamise põhitõed:

– Kevadel lõigatakse ära kõik kuivanud taimeosad, juurekaelast väljaulatuvad tüükad lõigatakse tagasi mullapinnani rose-113735_640
– Elusad võrsed lõigatakse tagasi 1-2cm kõrgusele alt lugedes kolmandast kuni viiendast pungast
– Vanad, kollakaspruunid võrsed lõigatakse põõsast välja, kuna kõige rikkalikumalt õitsevad 1-2 aastased võrsed.
– Kõrgetel pargiroosidel lõigatakse tagasi ainult pruunistunud tipud.
– Juulis lõigatakse tagasi äraõitsenud õisikud, ülevalt lugedes kolmanda lehe kohalt.
– Oktoobri alguses valmistatakse lõikamise abil roos ette talveks – rohtsed ja poolpuitunud võrsed kärbitakse, et sundida võrseid enne talve puituma.

Rooside katmine talveks

Oktoobri alguses mullatakse rooside juurekael koos kärpimisega (vt. „Rooside lõikamine”). Juurekaela ümber ros-662000_640 kuhjatakse 20-30cm kõrgune mullahunnik. Muld peab olema kuiv. Sageli võetakse muldamiseks vajaminev muld peenrast, kuid kasutada võib ka freesturvast, okaspuu koorepuru, kompostmulda või liiva.

Külmaõrnadele roosidele paigaldada oktoobris või novembris, kui maa on veel pehme, ka karkass talvekatte jaoks.
Esimeste külmade saabudes lõigatakse polüant-, teehübriid-, floribund- ja antiikroosid tagasi 20-40 cm kõrgusele. Roosid kaetakse kuuseokste või karkassile pingutatud läbipaistmatu kilekattega (nt. Koormakate) siis, kui maa on juba veidi külmunud.

Lumeta pakase korral kuuseokstest külmaõrnadele roosidele ei piisa ja kuuseokste kohale tuleks lisada karkassile tõmmatud läbipaistmatu kilematerjal. Väga ekstreemse talve korral võib roosipõõsaste ümber ehitada vineerist või laudadest kastid.

Väänrooside külmahellad sordid painutatakse maadligi ja kaetakse ülalkirjeldatud viisil.
Tüviroosid painutatakse paari nädala jooksul järk-järgult maadligi, kinnitatakse puuvaiadega maasse ja roosipuu kogu kultuurosa kaetakse kuiva turba või kerge kuiva mullaga,mille kohale paigaldatakse karkassile pingutatud veekindel kate.

Roosidega sobivad taimed

Roosipeenart kujundades tuleks kindlasti läbi mõelda ka nendega sobivad taimed. Kuna roos on domineeriv ja kuninglik, kuid samas ka romantilise loomuga, võiks tema kõrvale istutamiseks teha valiku järgmiste taimede seast:

-Roomav kipslill
-Madalamad kurerehasordid ja liigid (nt vereva kurereha sordid, viljatu kurereha `Biokovo`, kurereha `Jolly Bee`, säbar kurereha)
-Madalamad astilbe liigid ja -sordid
-Metssalvei sordid
-Tähklavendel
-Niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised

Rooside liigitus

rose-71058_640 Miniroosid – väikeseõielised, kevadest sügiskülmadeni õitsevad kuni 25cm kõrgused põõsad. Sobivad peenrasse, potti, rõdukasti. Äraõitsenud kobarõisikud lõigatakse tagasi kolmanda lehe kohalt. Potiroosid viiakse talveks pimedasse ruumi, kus temperatuur on -1 kuni 4 ºC . Kui niisugust ruumi ei ole, istutatakse talveks peenrasse või kaevata koos potiga maasse ja asetatakse peale talvekate.

rose-199410_640

Väänroosid e.rahvakeeli „roniroosid” kasvavad meie tingimustes kuni 3,5m kõrguseks. Taluvad talvekatteta pakast lühiajaliselt -15 kuni -20ºC. Väänroose ei lõigata sügisel tagasi, vaid painutatakse ettevaatlikult maha, kinnitatakse vajadusel puuvaiadega ja kaetakse kuuseokstega või või karkassile pingutatud läbipaistmatu kilega. Sordid `Flammentanz`, `Hamburger Phoenix` ja `Illusion` vanemad, hästijuurdunud taimed elavad päikesepaistelisel ja tuulte eest kaitstud kasvukohal talve üle ka katmata. Noori taimi võiks esimestel aastatel igaks juhuks maha painutada ja katta.

Põõsasroosid on 1-1,5m kõrgused kobaratesse koondunud õitega talvekülmadele hästi vastupidavad pargiroosid. Sõltuvalt sordist võib leida suurema- ja väiksemaõielisi sorte, üks kord õitsevaid või ka korduvõitsejaid. Suureõielised sordid taluvad pakast kuni -10 ºC ja vajavad talvekatet. Väikeseõielised vanemad sordid talvekatet ei vaja.

Pinnakatteroosid on suve jooksul korduvalt õitsevad kobaratesse koondunud liht- või täidisõitega ja lamanduvate okstega põõsad. Lihtõielised sordid on täidisõielistest külmakindlamad. Pinnakatteroosid on kõige kaunimad suuremate gruppidena istutades.

Polüantroosid on enim levinud peenraroosid. Roosipõõsa kõrgus on sõltuvalt sordist 30-60cm, õitsevad rikkalikult juunist sügiskülmadeni. Õied on väikesed ja koondunud kobaratesse. Polüantroosid lõigatakse esimeste külmade saabumisel tagasi 20-40cm kõrguselt tagasi. Talvituvad lume all ka katteta. Lumeta talve korral katta karkassile pingutatud läbipaistmatu kilega.

Teehübriidroosid on suurte täidisõitega peenraroosid, sobibad hästi lõikelilledeks. Peenras õitsevad suve jooksul korduvalt jaanipäevast sügiskülmadeni. Kõrgus 50-90cm. Teehübriidroose kasvatatakse sageli kasvuhoones. Külmaõrnad, vajavad korralikku talvekatet.

Floribundroosid on suureõielised täidisõitega roosid, õied on võrsel 3-10 kaupa kobaras. Külmaõrnad, vajavad korralikku talvekatet.

Remontant- ehk antiikroosid on eriti suurte lopsakate täidisõitega roosid. Küllaltki haigustundlikud ja külmaõrnad, sobivad kasvatamiseks kollektsionääridele.

Näärelehise roosi hübriidid on kõrgekasvulised ja külmakindlad pargiroosid. Põhiliik on valgete lõhnavate lihtõitega. Väga dekoratiivne on täidisõieline sort `Plena`. Ebaviljad mustjaspruunid. Talvekatet ei vaja.

Kurdlehise roosi hübriidid on Eestis looduslikult kasvavad kibuvitsad. Kultuursortidena tuntakse valgete õitega sorti `Alba`ja lillakasroosade õitega sorti `Rubra`. Kõrgus kuni 1,5m, annab rikkalikult juurevõsu, mistõttu ei soovitata kasvatada peenras. Kui põõsagrupi ümbrus on niidetav, siis niidetakse noored kasvud maha ja hoitakse põõsagrupi levik kontrolli all.

Seotud teemad